 |
 |
Kasulikku |
|
 |
|
Müstiline teravussügavus |
|
 |
|
Üks, mis eristab tõsisemat fotohuvilist lihtsalt klõpsijast, on võime ise kontrollida oma piltide teravussügavust. Siinkohal väike näpunäide neile, kes soovivad kuuluda esmamainitute hulka.
Teravussügavus on lihtsalt öeldes näiliselt teravalt kujutatud ala pildil.
Absoluutselt terav on pildil ikkagi see, mis pilti tehes teravaks on sätitud. Ja loomulikult kõik sellega samal kaugusel olevad asjad. Kuid samas on ka teised asjad pildil mingil määral teravad.
Kui teravussügavus on suur, siis näivad teravustatud kaugusest üsna erineval kaugusel olevad asjad ka pildil teravana. Näiteks maastikupiltide tegemisel kasutatakse sageli suurt teravussügavus ning taolistel piltidel paistab teravana nii esiplaanil olev kui kaugustesse jääv.
Kui teravussügavus on väike, siis näeb pildil teravana vaid seda, millele teravus on seatud. Kõik sellest kaugemale või lähemale jääv on udune või kaob sootuks.
Millest sõltub teravussügavus?
Teravussügavus oleneb kolmest asjast:
- pildistamisel kasutatud ava suurusest
- objektiivi fookuskaugusest
- sellest, kui kaugele on objektiiv teravustatud
Suure avaga pildistades on teravussügavus väike. Mida enam ava kinni keerata, seda suurem on teravussügavus. On ju lihtne? Ainult tasub meeles pidada, et väikesed numbrid (ava 2, 2.8, 4) tähistavad suurt ava ja suured numbrid (11, 16, 22) väikest ava. Seda seepärast, et tegelikult on avaarv väljendatud murruna (f/2, f/16), ainult sageli jäetakse mugavuse huvides f-täht ja kaldkriips märkimata.
Mida pikem on objektiivi fookuskaugus, seda väiksem on teravussügavus. Seega, lainurkobjektiiviga (fookuskaugus <50mm) pildistades on teravussügavus reeglina suur ja teleobjektiiviga (fookuskaugus >50mm) pildistades väike. Teravussügavus muutub ka zoomi asendit muutes: laias otsas on see märksa suurem kui pikas otsas.
Mida lähemale teravustada, seda väiksem teravussügavus. Seda tasub eriti meeles pidada lähivõtteid tehes, sest siis on teravussügavus kriitiliselt väike.
Kuidas teravussügavust kontrollida?
Kõige mugavam on kasutada kaamerat A (Av) reziimis, mille puhul saab ise öelda, millist ava soovitakse kasutada. Aparaat mõõdab valguse ja valib seejärel vastava säriaja.
Nagu eeltoodust näha, saab teravussügavust muuta ka zoomi nihutades.
Sageli ettetulevad küsimused
Väikese avaga pildistades ei olnud teravussügavust kuskil, pilt tuli sootuks udune. Sellisel juhul ei ole viga teravussügavusest, vaid selles, et väikese ava kasutamiseks kasutas aparaat pikka säriaega. Aparaat liikus säritamise ajal ning pilt jäi udune hoopis seepärast. Lahendus: kasutada statiivi või panna aparaat mõnele teisele kindlale alusele.
Pildiotsijasse vaadates ei muutu ava keerates midagi. Ei saagi muutuda, sest pildiotsija näitab tavaliselt pilti lahtise avaga. Selleks, et näha teravussügavuse muutumist ava vähendamisel, on parematel aparaatidel teravussügavuse eelvaate nupp, mis paneb ava kinni ka pildiotsijasse vaadates. Muidu sulgub ava vaid pildistamise hetkeks.
|
|
 |
